EESSÕNA

1944. kevadel sai allakirjutanu Eesti Komiteelt ülesande koostada Rootsi-eesti taskusõnaraamat. Algul oli kavatsus teha seda äratrükina prof. P. Wieselgreni j.t. Rootsi-eesti sõnaraamatust, milleks saadi prof. Wieselgreni lahke nõusolek. Sõnaraamat pidi koosnema rootsi-eesti ja eesti-rootsi osast, kummaski ca 8000 sõna. Vastavate summade puudumisel pöördus Komitee rootsi ametivõimude poole rahalise toetuse saamiseks, mida aga kahjuks ei saadud. Seepärast tuli sõnaraamat välja anda eraviisil. Ühtlasi avanes võimalus suurendada sõnade arvu osas kuni 20000. Käsikirja valmistamisel on allakirjutanu prof. Wieselgreni Rootsi-eesti sõnaraamatu põhjalikult läbi töötanud, kusjuures on tarvitatud ka teisal tähendatud allikaid. Sõnad on antud tähestikulises järjekorras, et hõlbustada nende leidmist. Suures sõnaraamatus leiduvaid eestikeelseid vasteid on kontrollitud, kohati on täpsustatud vasteid ja sõnad on varustatud hääldamisega lihtsas transkriptsioonis, et olla kergesti arusaadav ka paljudele, kellele foneetiline transkriptsioon on võõras.

Sõnaraamatu ilmumist on viivitanud peamiselt asjaolu, et allakirjutanu on sooritanud sõnaraamatutöö oma vabal ajal, mis muu tegevuse tõttu isegi on küllaltki piiratud olnud. Et kiirendada sõnaraamatu ilmumist, tuli selle lõpuosa koostamisel tarvitada abi.

Allakirjutanu avaldab tänu prof. Wieselgrenile ja prof. Suitsule lahke loa eest kasutada nende sõnaraamatut käesoleva töö koostamiseks. Ilma suure sõnaraamatuta oleks selle läbiviimine nii lühikese aja jooksul olnud võimatu. Edasi pälvivad tänu stud. fil. Ilmar Laaban, stud. fil. Imar Mikiver ning härrad Voldemar Veedam ja Oskar Hendrikson, kes on aidanud trükivalmis seada sõnaraamatu lõpuosa `käsikirja.

Allakirjutanu julgeb loota, et käesolev sõnaraamat suudab paljudele kaasmaalastele siinses võõrakeelses miljöös abiks olla.

Stockholmis, jaanuar 1945

Heino Meister